Katlakivi ladestumine kõikidesse veega kokkupuutuvatesse kohtadesse on meie majapidamistes üks tüütuim probleem. Kuid kes meist ei sooviks iga päev vaadata puhtusest läikivat kraanikaussi, vanni, dušinurga klaase ja segisteid?
Meie vesi sisaldab hulgaliselt soolasid, kuid mida rohkem sooli on vees lahustunud, seda karedam vesi on.
Soolad sadestuvad ja moodustavad pindadele raskesti eemaldatava sette, mis loob pindadega keemilise sideme ja rikub aja jooksul nende välimuse.
- Millised on kõige lihtsamad viisid katlakivi eemaldamiseks? Või saab toimida nii, et seda üldse ei tekigi?
- Kas meie looduslik vesi on puhas aine?
Vastused nendele küsimustele on lihtsad, osade inimeste jaoks isegi šokeerivalt lihtsad!
Looduslik vesi ei ole puhas aine. Vesi sisaldab mitmesuguseid erinevaid ioone ning seetõttu on tal ka erinevad omadused.
Looduslik vesi = kare vesi / pehme vesi
Katlakivi karedas vees.
Karedas vees on katioonid, mis seonduvad seebi molekulidega ja sadenevad – seep ei hakka korralikult vahutama.
Meil on mitmeid erinevaid pesemisvahendeid majapidamises (seep, šampoon, nõudepesuvahend jne). Pesuvahendi molekuli ehitus on aga alati ühesugune. See koosneb hüdrofoobsest rühmast, mida nimetame ”sabaks” ja hüdrofiilsest rühmast, mida nimetame ”peaks”.
Hüdrofiilne mustus – pestav veega
Hüdrofoobne mustus – pesemiseks on vaja pesuvahendeid
Teie majapidamises erinevad pinnad ja tekstiilid on kaetud nendega!
Katlakivi tekkimine
Karbonaatne vesi satub meie kodudesse (veekeedukann, dušširuum jne) . Kuumutamise tulemusel kaltsumvesinikkarbonaat laguneb katlakiviks, veeks ja süsihappegaasiks.
Nendel piltidel on näha missugune näeb välja dušširuumis olev kare vesi kuivanud olekus.
Kasutasime puhastamiseks katlakivieemaldi kontsentraati.
Vahendit, mis aitas vähese vaevaga eemaldada tülikad katlakivi ja lubjasette jäägid. Kandsime kontsentraati happekindlale materjalile, lasime mõni minut toimida ja loputasime seejärel puhta veega.
Nii lihtne see ongi!
Vahend sisaldab ka nanoosakesi, mis jätsid pinnale lühiajalise kaitsekihi.
Katlakivi ennetamine ja sellest vabanemine
Tõepoolest, katlakivi tekkimist on võimalik ennetada, aga see nõuab pidevat hoolt ja tegutsemist.
Kui jätta segistid, vannitoa plaadid ning dušikabiini klaasid nädalateks seisma nii nagu nad meist maha jäävad, tekib neile päris kindlasti ja üsna kiiresti katlakivi.
Seda on aga puhastada päris keerukas ja see nõuab tihtipeale tõsisemat sekkumist. Puhastus muutub tunduvalt hõlpsamaks siis, kui iga kord pärast duši kasutamist kuivatada märjad pinnad mikrolapiga ja kord nädalas puhastada kõik pinnad neutraalse vahendiga.
Veel üks hea nipp katlakivi ennetamiseks on katta vannitoa plaadid ning kabiiniklaasid spetsiaalse kaitseainega, mis moodustab pinnale vetthülgava kihi.
See ei lase veepiiskadel pinnale kinnituda ning need valguvad ära. Üksikud piisad, mis siiski kinnituvad, on hiljem tavapäraste vahenditega kergesti eemaldatavad, kuna pinnaga ei moodustu enam keemilist sidet.
Et tulemus püsiks, tuleb kaitsekihti aeg-ajalt uuendada. Kui plaanite kaitseainet kanda ka põrandaplaatidele, siis uurige kindlasti enne, kas see on ohutu. Üldjuhul muutuvad vahad jms tooted veega kokku puutudes libedaks.
Meie poolt parim lahendus on Tõhus Katlakivieemaldi Kontsentraat OneSystem!
Ennetamine ja selle nimel tegutsemine on loomulikult kõige tõhusam viis hoida vannituba ja muud veega kokkupuutuvad pinnad katlakivist puhtana. Aga olgem ausad, iga kord paraku lihtsalt ei jõua. Seetõttu peavad need, kes alati märjaks saanud pindu kuivatada ei saa, tegelema vahel tõsisema katlakivi eemaldusega.
- Vastavalt vajadusele lahjendage kontsentraat tavalise kraaniveega ja kandke töödeldavale pinnale käsitsi või survepesuriga.
- Pärast 10 kuni 60 minutilise toimeaja möödumist ,tuleb pind loputada rohke veega.
- Mineraalsetel ja tundlikumatel pindadel toimeaeg ei tohi olla liiga pikk. Sõltuvalt toimeajast võib protsessi korrata.
Katlakiviga kaetud dušiotsiku saab ideaalselt puhtaks!
Siin on meie tulemus!
Mööduva karedusega vee tekkimise kaunis tulemus looduses!
Seda protsessi kutsutakse karstinähtuseks. Lubjakivi reageerib vee ja süsihappegaasiga. Protsessi tulemusena tekib lahustuv aine Ca(HCO3)2
Lubjakivi laguneb ning tekivad karstikoopad.
