Kui auto klaasivaha ja keraamiline katmine nanokihiga on suhteliselt uued tegevused, siis klaasi enda ajalugu ulatub sajandite taha.
Esimesed autod valmisid 19. sajandi lõpus. Tugeva vastutuule, kruusa ja putukate kaitseks kasutasid autojuhid sõiduprille. Esimeste tuuleklaasideni kulus veel umbes 10 aastat ja nad olid saadaval lisavarustusena. Oldsmobile oli esimene, kes 1915. aastal tuuleklaasi standardvarustusse võttis.
Alguses valmistati tuuleklaasid selliselt, et juht sai määrdumise korral klaasi alla lasta. Oli ka kahe klaasiga masinaid – kui ühe alla lasid, tegi teine oma tööd edasi. Esimesed kojamehed ilmusid autoakendele 1916. aastal. Neid kutsuti Folberth´iteks ja nad olid vasakult paremale käsitsi liigutatavad. Elektrilised kojamehed võeti kasutusele 20ndate alguses.
1919. aastal alustas Henry Ford turvalise purunemiskindla tuuleklaasi arendamist koos prantsuse teadlase Edouard Benedictusega. Koos töötati välja kolmekihiline lamineeritud klaas, millest keskmine kiht oli valmistatud tselluloosist. Niiviisi ei lennanud klaasikillud purunemisel laiali, vaid jäid kleepuva tselluloosikihi külge. Edouard tegi oma avastuse juhuslikult. Ta unustas kolvi peal katset kapi servale. Kui ta seda ükskord pesema tahtis hakata, kukkus kolb kapi serva pealt põrandale. Oma üllatuseks avastas teadlane, et klaasi sisemusse ära kuivanud tselluloosikiht hoidis killud kenasti koos.
Benedictuse lamineerimistehnoloogia osutus liiga kalliks ja ei olnud võimeline pakkuma konkurentsi Carleton Ellisele, kes patenteeris vaiguga lamineeritud klaasi. Uus tehnoloogia oli odavam ja võimaldas klaasi kokku liimida, ilma et klaas oleks vahepeal värvi muutnud.
30ndatel valmistati lamineeritud klaasi polüvinüülbutüraanist (PVB) vahekihiga, mis muutis klaasi UV- ja mürakindlaks. 1934. aastal võeti kasutusele kumerad esiklaasid, mis parandasid autode aerodünaamikat ja juhi nähtavust. Umbes 15 aastat hiljem saavad autod karastatud külje ja tagaklaasid. Selliselt töödeldud klaas ei tekita kilde, vaid puruneb peenikesteks tükkideks. Lisaks takistab karastatud klaas sooja ja külma edasikandumist auto salongi või sealt välja.
Autoklaasi tööstus arendab jätkuvalt esiklaaside turvalisust ja mugavust. Tänapäeva nanotehnoloogia tuleb klaasitootjatele appi ning lubab suurendada UV kaitset, piirata soojuse neeldumist ja klaaside isepuhastumist.
Klaasivaha
Vaha kasutatakse tavaliselt peale auto pesemist. Peamiselt kasutatakse looduslike vahasid (karnauba või ka brasiilia vaha). Vahale lisatakse kemikaale, mis kaitsevad värvikihti või klaasi määrdumise eest, andes autole puhta ja särava välimuse. Olenevalt auto kasutamistihedusest, kestab vaha paarist nädalast mõne kuuni.
Autoklaasi keraamiline nanokate
Mille poolest erineb keraamiline kate traditsioonilisest vahast?
- Keraamilised pinnakatted on püsivamad, nende kasutusaeg on oluliselt pikem, nad on vastupidavamad ja annavad sügavama sära, kui mistahes muu pinnakate
- Keraamiline aatomite kiht kinnitub tugevasti keemilise reaktsiooni käigus kaetavale pinnale, võimaldades pikaealisuse, vastupidavuse ja sügava läike
- Vaha on pinnapealne, kleepub kaetava pinna külge ja ei täida mikropragusid ja puure. Samuti ei teki vahaga mehaanilist kaitsekihti, mis keraamilise katte puhul vähendab täkete ja kriimude teket
Keraamilise katte eelised:
- tekitab kaitsekihi, mis on: hüdrofoobne, anti-staatiline, ilmastikukindel ja kriimustuskindel
- hoiab ära oksüdeerumise, mustuse akumuleerumise ning puudelt langeva putukate väljaheidete, happelise vihma, lindude väljaheidete ja UV-kiirte kahjustused
- Sisuliselt katad oma autoklaasi liivakihiga (räniaatomitega), mis täidab mintäkked ja kriimud, kaitseb edaspidi sarnaste vigastuste eest, millel on kleepumisvastane ja vetthülgav toime ning mis kestab1-2 aastat.
Vaata tootevalikut lähemalt siit.
Marko Luhamaa Taskuautopesulast on teinud katseid, kus ta näitab ära, et kui vaha kestab maksimaalselt 6 kuud, siis keraamiline kate kuni 2 aastat. Ja ka hinna poolest on lõppkokkuvõttes keraamiline kate odavam.
Ta kirjutab oma kodulehel nii:
Keraamiline kaitse või klaasivaha
Selle alapeatüki sisu ühtib suurelt jaolt vedelkaasi ja vaha võrdlusega. Keraamilise kaitse eelised püsivaha ees on järgmised: parem ja kauem kestev hüdrofoobsus, paksem ja kõvem kaitsekiht (kusjuures sarnaselt vedelklaasiga ja erinevalt auto vahast, on võimalik kiht kihi peale ehitada, ning seeläbi saavutada veelgi parem läige ning kaitse), vastupidavam kemikaalidele, parem läige)…
Keraamilise nanokatte ja vahatamise erinevus on selgelt näha:
